Pariis on linn, mis võlub oma väikeste tänavate, armsate kohvikute ja romantilise auraga. Linn, mis ei maga ja mis ei jäta külmaks kedagi. Seepärast viis ka Eero lennureis teda koos kaaslasega Prantsusmaa pealinna Pariisi (23. märts 2011 – 28. märts 2011). Alljärgnevalt annab orav.ee suguvõsaleht väikese ülevaate sellest, kuidas toimus reis läbi Eero silmade.

Reis algas suure entusiasmiga. Pariis, armastuse linn ja ainult mõne lennutunni kaugusel. Tundus aga, et kodune Eestimaa muutus veidi armukadedaks, mistõttu pisike tagasilöök saabus Tallinna lennujaamas, kus suutsin endale topsitäie kakaod kaela valada. Sellele järgnes paljakskoorimine WC-s ja riiete pesu. Kummaline, et lennujaamades polegi veidi kobadele reisijatele mõeldes riietepesu putkasid püsti pandud. Sviiter igatahes oli aga pärast vee ja seebiga üleloputamist, puhtam kui varem ning lend Prantsusmaa poole võis alata. Küll märgade riietega, kuna kuivatusprotsess polnud nii hästi õnnestunud ning tunne oli nagu oleks püksi teinud, aga see mind ei heidutanud. Vahemaandumine Riias oli tõeliselt närvesööv kogemus. Lennuk laperdas õhus nagu lenduvisatud pannkook ja oli tunne, et kohe kohe ta kukub! Arvan, et disneylandi elamuse saime kätte.

Edasine läks õnneks lihtsamalt, kohale jõudes tervitas meid suur kevad ja ilm, mis meie suve meenutas. Kõik õitses, nartsissid, priimulad ja muud põõsad- puud. Meeleolu tõstis ka meie ööbimiskoht, mis asus suure ja kummalise kultuurikeskuse POMPIDOU (maja mis väljast vaadates tundub kui seestpoolt väljapoole keeratud) taga ja oli armsalt kodune. Juba fuajeesse astudes tekkis tunne, et Pariisi vaim on siia oma pesa teinud. Korter oli oma rõdude ja kahe maast laeni aknaga hästi valgusküllane ja huvitav. Seina peal justkui Louvre’i muuseumist laenatud natüürmort lillekimbuga ning laual lahkete võõrustajate poolt pudel Bourgundia päikeseküllastest viinamarjadest joovastavat veini.

Et järgnevaid päevi lühidalt kokku võtta, siis sisaldasid need kombinatsiooni kõndimisest, söömisest, metroost ja tõdemusest, et prantslased on suutnud terve linna katta vaatamisväärsustega, mida kõike lihtsalt peab nägema. Õhtuti jalad küll pikast ringitampimisest päevase kilometraaži üle õnnelikud polnud, kuid järgmiseks hommikuks olid nad pärast esimesi soojendavaid harjutusi valmis meid uute vaatamisväärsuste juurde juhatama. Toon välja mõned nendest. LOUVREI MUUSEUM on maailma suurim muuseum, kus on kodu leidnud maailma olulisemad kunsti- ja antiigikogud. EIFFELI TORN püstitati 1889. aasta maailmanäituse jaoks ja mille tippu tõuseb aastas üle kuue miljoni külastaja. NOTRE- DAME on võimas gooti katedraal, mis valmis 1334. aastal ja on Prantsusmaa geograafiliseks südameks. ARC DE TRIOMPHE on Napoleoni lahinguvõite pühitsev võidukaar, mis seisab uhkelt Champs- Elysee lõpus ning on üks linna vanimaid sümboleid. SACRE- COEUR Montmartre’i monumentaalse valgete kuplitega basiilika ees olevalt terassilt avaneb üks ilusamaid vaateid üle kogu Pariisi. Lisaks eelnevale jõudsime teha väljasõidu linnast luksuslikku VERSAILLES PALEESSE, kunagisse Päikesekuninga Louis XIV kodusse. MARIE- ANTOINETTE külake koos oma armsate majakestega oli väärt, et seda külastada.

Mainimata ei saa jätta ka Pariisi ööelu, mis oma kirevuses ja hulluses ei jäta ükskõikseks pea kedagi. Suur valik baare, klubisid ja muidu olesklemise kohti on piisav, et endale meelepärane leida. Kuna Pariisi külastamine sattus kokku minu sünnipäevaga, siis oli väga meeldiv üllatus saada kingiks kutse Paradis Latin’i kabareed vaatama. Öine jalutuskäik Seine’i kaldal või siis istudes Trocaderol ja vaadates kuidas Eiffeli torn ning teised Pariisi sümbolid koos nende ümber tiirutavate kaupmeeste ja tänavamuusikutega oma elu elavad, on asjad, mis on kogemist väärt.

Fotod Pariisi reisist jõuavad kõikide sugulasteni orav.ee fotoalbumi vahendusel hiljemalt 21. aprillil 2011. Seniks kaunist ja päikesepaistelist uue nädala algust.